Postitatud

Ukrainast ja Borys Patonist

Alljärgnevalt lühike ülevaade Borys Patoni (1918 – 2020) elust ja saavutustest ning keevitustehnoloogia tulevastest väljakutsetest.

Borys Paton

Ta oli üks tehnikaajaloo suurtest inseneridest – Ukraina inseneriteaduste suurkuju ja keevitusprotsesside arendaja. Tänu Borys Patonile oli Nõukogude Liit 20. sajandi teisel poolel kaarkeevituse vallas üks maailma juhtivaid riike.

Borys Paton oli ka oluline Ukraina ühiskonnategelane. 1970. ja 1980. aastate alguses soovitas Paton Nõukogude võimudel mitte ehitada Tšernobõli tuumaelektrijaama. Paton oli esimene inimene, kellele anti Ukraina kangelase tiitel – aastal 1998.
2008. aasta jaanuaris määrati Paton president Viktor Juštšenko määrusega Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu liikmeks. 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel oli ta kandidaadi Julia Tõmošenko volinik.

Borys Paton oli teerajaja ja innovaator keevitusprotsesside arendamisel. Tema isiklik huvi metallide liitmise vastu sai alguse varajases nooruses insenerist isa Evgeny Patoni käe all. Maailma ühe olulisema keevitustehnoloogia instituudi asutajana astus Paton kiiresti oma isa jälgedesse. Ta õppis Kiievi Polütehnilises Instituudis ja töötas alguses insenerina. Pärast isa surma asus ta E.O.Patoni nimelise Elektrikeevituse Instituudi (Інститут електрозварювання ім.Є.О.Патона) juhi kohale ning töötas sellel ametikohal oma surmani, olles samas Ukraina Teaduste Akadeemia president.

Professor Borys Patoni jaoks ei saanud keevitusprotsessi tähtsust inimkonna arengule ja meie kaasaegsele elukvaliteedile üle tähtsustada. Sai ju inimühiskonnas toimunud kiire edasiminek võimalikuks alles siis, kui metallide liitmistehnoloogiad jõudsid pideva arendamise ja täiustamise tulemusel teatud tasemele. “See on see, mis mind inspireerib ja paelub,” ütleb Paton ajakirja „Perfect Welding“ intervjuus. Patonit ennast peetakse keevitusprotsesside arendamise üheks olulisemaks pioneeriks.

Borys-Paton-Guenther-Fronius

Borys Paton ning Günther Fronius (keskel vasakul)

Borys Patoni elutöö võtab kokku enam kui 700 leiutist ja 500 patenti, enam kui 1000 erinevat avaldatud teost, 20 teaduslikku monograafiat autori ja kaasautorina…ja see nimekiri tema saavutustest ja auhindadest on veel pikk.

Ukrainas kangelasena tuntud ja hinnatud, juhtis ta üht tuntuimat elektrikeevituse instituuti: E.O. Patoni elektrikeevitusinstituuti Kiievis. Ajaloolise tähtsusega keevitamise ekspert Paton oli eriti aktiivne mehhaniseeritud keevitamise vallas. “Kõige hingematvamad muutused materjalide ühendamisel on toonud kaasa metalli käsikaarkeevitus, räbu all keevitus, volfram-inertgaas keevitus, aga ka MIG ja MAG protsessid,” selgitab Paton. Ala eksperdina nägi ta keevitussektori uute arengute suureks tõukejõuks tööstuse kasvavaid nõudmisi. Tööstustootjate vajadus uute meetodite ja tehnikate järele on viinud kaasaegsete seadmete – impulssprotsessorite, automaatkorrektsiooni seadistuste ja digitaalselt juhitavate protsesside väljatöötamiseni.

TIG-keevitus on jätkuvalt kõrge kvaliteedi jaoks esimene valik. “TIG-keevitus jääb parimaks valikuks alati, kui keevisõmbluse kvaliteedile esitatakse kõrgeid nõudmisi,” ütleb Paton. Ekspert isegi ennustas, et see auväärne keevitusprotsess mängib tulevikus olulist rolli liitkeevitamisel, eriti tootmissektoris ja eriti seal, kus kasutatakse roboteid. Peamine kasutusvaldkond, mis areneb, on paksemaseinaliste liidete ühe läbimiga keevitamine – materjalipaksustel kümme millimeetrit ja rohkem. TIG-protsessi ajaloo murrangulistest arengutest tõstab Paton esile aktiivsete ainete lisamise (aktiveeriva räbuga ehk A-TIG), kõrgsagedusliku TIG-keevituse (kõrgsagedusimpulss ehk HFP-TIG) ning aktiivgaasile lisatud inertgaasi. Need keevitusprotsessi täiustused suurendavad oluliselt TIG-keevituse kuluefektiivsust. Keevitamise tulevik saab olema keeruline. Vaatamata viimaste aastate arvukatele arengutele nägi ekspert suurt vajadust uute keevitussüsteemide, protsesside ja struktuuride järele.

“Üha rohkem on konstruktsioone ja seadmeid, mis on jõudnud kriitilise kasutusea viimasesse faasi. Seetõttu on paranduskeevitus oluline teema. Peame määrama usaldusväärsed protsessid keevisliidete järelejäänud kasutusea määramiseks,“ selgitas Paton. Lisaks nõuab tööstus praegu hübriidprotsessides kasutatavate kombinatsioonide edasiarendamist. Keevitusekspert nägi potentsiaali täiustamiseks ka keevitusseadmetes endas. Samuti tuleb disaini edasi arendada, et hõlbustada hooldus- ja remonttöid tulevikus. Kuid Patoni arvates seisnes keevitamise ilu just selles pidevas vajaduses otsida põhimõtteliselt uusi lahendusi ning arendada uusi tehnoloogiaid, materjale ja struktuure.