Alljärgnevalt lühike ülevaade Borys Patoni (1918 – 2020) elust ja saavutustest ning keevitustehnoloogia tulevastest väljakutsetest.
Borys Paton
Ta oli üks tehnikaajaloo suurtest inseneridest – Ukraina inseneriteaduste suurkuju ja keevitusprotsesside arendaja. Tänu Borys Patonile oli Nõukogude Liit 20. sajandi teisel poolel kaarkeevituse vallas üks maailma juhtivaid riike.
Borys Paton oli ka oluline Ukraina ühiskonnategelane. 1970. ja 1980. aastate alguses soovitas Paton Nõukogude võimudel mitte ehitada Tšernobõli tuumaelektrijaama. Paton oli esimene inimene, kellele anti Ukraina kangelase tiitel – aastal 1998. 2008. aasta jaanuaris määrati Paton president Viktor Juštšenko määrusega Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu liikmeks. 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel oli ta kandidaadi Julia Tõmošenko volinik.
Borys Paton oli teerajaja ja innovaator keevitusprotsesside arendamisel. Tema isiklik huvi metallide liitmise vastu sai alguse varajases nooruses insenerist isa Evgeny Patoni käe all. Maailma ühe olulisema keevitustehnoloogia instituudi asutajana astus Paton kiiresti oma isa jälgedesse. Ta õppis Kiievi Polütehnilises Instituudis ja töötas alguses insenerina. Pärast isa surma asus ta E.O.Patoni nimelise Elektrikeevituse Instituudi (Інститут електрозварювання ім.Є.О.Патона) juhi kohale ning töötas sellel ametikohal oma surmani, olles samas Ukraina Teaduste Akadeemia president.
Professor Borys Patoni jaoks ei saanud keevitusprotsessi tähtsust inimkonna arengule ja meie kaasaegsele elukvaliteedile üle tähtsustada. Sai ju inimühiskonnas toimunud kiire edasiminek võimalikuks alles siis, kui metallide liitmistehnoloogiad jõudsid pideva arendamise ja täiustamise tulemusel teatud tasemele. “See on see, mis mind inspireerib ja paelub,” ütleb Paton ajakirja „Perfect Welding“ intervjuus. Patonit ennast peetakse keevitusprotsesside arendamise üheks olulisemaks pioneeriks.
Borys-Paton-Guenther-Fronius
Borys Paton ning Günther Fronius (keskel vasakul)
Borys Patoni elutöö võtab kokku enam kui 700 leiutist ja 500 patenti, enam kui 1000 erinevat avaldatud teost, 20 teaduslikku monograafiat autori ja kaasautorina…ja see nimekiri tema saavutustest ja auhindadest on veel pikk.
Ukrainas kangelasena tuntud ja hinnatud, juhtis ta üht tuntuimat elektrikeevituse instituuti: E.O. Patoni elektrikeevitusinstituuti Kiievis. Ajaloolise tähtsusega keevitamise ekspert Paton oli eriti aktiivne mehhaniseeritud keevitamise vallas. “Kõige hingematvamad muutused materjalide ühendamisel on toonud kaasa metalli käsikaarkeevitus, räbu all keevitus, volfram-inertgaas keevitus, aga ka MIG ja MAG protsessid,” selgitab Paton. Ala eksperdina nägi ta keevitussektori uute arengute suureks tõukejõuks tööstuse kasvavaid nõudmisi. Tööstustootjate vajadus uute meetodite ja tehnikate järele on viinud kaasaegsete seadmete – impulssprotsessorite, automaatkorrektsiooni seadistuste ja digitaalselt juhitavate protsesside väljatöötamiseni.
TIG-keevitus on jätkuvalt kõrge kvaliteedi jaoks esimene valik. “TIG-keevitus jääb parimaks valikuks alati, kui keevisõmbluse kvaliteedile esitatakse kõrgeid nõudmisi,” ütleb Paton. Ekspert isegi ennustas, et see auväärne keevitusprotsess mängib tulevikus olulist rolli liitkeevitamisel, eriti tootmissektoris ja eriti seal, kus kasutatakse roboteid. Peamine kasutusvaldkond, mis areneb, on paksemaseinaliste liidete ühe läbimiga keevitamine – materjalipaksustel kümme millimeetrit ja rohkem. TIG-protsessi ajaloo murrangulistest arengutest tõstab Paton esile aktiivsete ainete lisamise (aktiveeriva räbuga ehk A-TIG), kõrgsagedusliku TIG-keevituse (kõrgsagedusimpulss ehk HFP-TIG) ning aktiivgaasile lisatud inertgaasi. Need keevitusprotsessi täiustused suurendavad oluliselt TIG-keevituse kuluefektiivsust. Keevitamise tulevik saab olema keeruline. Vaatamata viimaste aastate arvukatele arengutele nägi ekspert suurt vajadust uute keevitussüsteemide, protsesside ja struktuuride järele.
“Üha rohkem on konstruktsioone ja seadmeid, mis on jõudnud kriitilise kasutusea viimasesse faasi. Seetõttu on paranduskeevitus oluline teema. Peame määrama usaldusväärsed protsessid keevisliidete järelejäänud kasutusea määramiseks,“ selgitas Paton. Lisaks nõuab tööstus praegu hübriidprotsessides kasutatavate kombinatsioonide edasiarendamist. Keevitusekspert nägi potentsiaali täiustamiseks ka keevitusseadmetes endas. Samuti tuleb disaini edasi arendada, et hõlbustada hooldus- ja remonttöid tulevikus. Kuid Patoni arvates seisnes keevitamise ilu just selles pidevas vajaduses otsida põhimõtteliselt uusi lahendusi ning arendada uusi tehnoloogiaid, materjale ja struktuure.
Titaani keevitama asudes peab arvestama, et tegemist on reaktiivse metalliga – õhuhapnik ja lämmastik imenduvad titaani temperatuuridel üle 400 °C – selle tagajärjel muutub metall hapraks. Vaatamata sellele omadusele kasutatakse titaani laialdaselt erinevates tööstusharudes ja põhjuseks on materjali: • väga hea korrosioonikindlus, eriti kloriidi sisaldavates keskkondades • mehaaniliste omaduste säilimine kuni -196°C • hea pikaajaline kuumakindlus ja oksüdeerumiskindlus kuni 600°C • terasele vastav tugevus, kuid seejuures poole väiksema massiga
Titaani keevituseks on põhiliselt kasutatud kaitsegaasi keskkonnas kaarkeevitust (TIG, MIG ja plasma-TIG) ning muud protsessid (näiteks räbu all keevitus) on rohkem jäänud eksootiliseks oma raske hallatavuse tõttu.
Titaan on allotroopne ja omab olenevalt temperatuurist ja keemilisest koostisest kahte erinevat kristallilist vormi. Alla 880°C moodustub kuusnurkne alfafaas ning üle 880°C nelinurkne beetafaas. Mehaaniliste omaduste parandamiseks kasutatakse mitmesuguseid legeerivaid elemente, neist mõned stabiliseerivad alfafaasi ja teised soodustavad beetafaasi moodustumist. Alfafaasi teket soodustavad hapnik, süsinik, lämmastik ja alumiinium; beeta teket soodustavad kroom, molübdeen, nioobium, tina ja vanaadium. Nende elementide lisamise abil on võimalik toota nelja titaanisulamite perekonda, mis jagunevad mikrostruktuuri alusel kaubanduslikult puhtaks titaaniks, alfa- või peaaegu alfa-sulamiteks, alfa-beeta- ja beetasulamiteks. Kaubanduslikult puhtad ja legeerimata ASTM 1–4 ja 7 klassi sulamid sisaldavad väikeses koguses lisaaineid nagu hapnik, lämmastik ja süsinik, seda tavaliselt alla 0,2% ning nende mehaanilised omadused vastavad hea kvaliteediga süsinikterase omadustele. Enamikku neist sulamitest kasutatakse nende korrosioonikindluse tõttu.
Titaani keevitamiseks on saadaval lisamaterjalid täistraadi kujul vastavalt standardile ISO 24034:2020 Welding consumables — Solid wire electrodes, solid wires and rods for fusion welding of titanium and titanium alloys — Classification. Titaani keevitatavus on üldiselt väga hea. Erandiks on kõrge beeta ja alfa-beeta sulamid. Titaanisulamite keevitamise põhiprobleemiks on õhuatmosfäärist tulevata elementide elimineerimine. Keevismetalli ja külgneva HAZ tsooni mõjutamine hapniku ja lämmastikuga suurendab küll õmbluse tõmbetugevust ja kõvadust, kuid võib vähendada elastsust lubamatult madalale tasemele, nii et isegi mõõduka mehaanilise jõu rakendamisel võivad tekkida praod. Kõige suuremad ohud keevitamisel on hapnik ja lämmastik, mis satuvad kaitsegaasi keskkonda õhust või ebapuhtast kaitsegaasist endast ning samuti vesinik, mis võib sattuda õmblusesse tulenevalt metalli pinna niiskusest või muust ebapuhtusest.
Üldjuhul tähendab titaani keevisõmbluse ettevalmistamine hoolikat puhastamist, millele järgneb roostevabast terasest harjaga harjamine ja veel täiendav puhastamine. Tugevalt oksüdeerunud komponendid tuleb oksiidikihi eemaldamiseks söövitada lämmastik-vesinikfluoriidhappe segus. TIG-keevituse täitetraadi puhastamine peaks toimuma iseenesestmõistetavalt ja puhastatud traati peab käsitsema puhaste kinnastega; higised sõrmed võivad põhjustada lokaalset saastumist ja keevisõmbluse poorsust. Lisaaine traate tuleb ladustada ja hoida puhtas ja kuivas kohas ning kinnises pakendis. Keevitamise ajal reageerivad keevisõmbluse osad, mis puutuvad kokku üle 400°C temperatuuriga, hapniku ja lämmastikuga ning seetõttu tuleb neid kaitsta seni, kuni need on jahtunud alla kriitilise temperatuuri. Õnneks on titaani soojusjuhtivus madal ja mõjutatud ala suurus on tavaliselt piiratud. Tuleb tagada, et sula keevisvann oleks alati kaitsegaasi keskkonnas ja veel jahtuv keevis ja selle HAZ tsoon vajavad täiendavat kaitset – selleks saab kasutada täiendavaid sõelasid, mis on kinnitatud keevituspõleti taha (trail shield).
Gasdrag 8 to 16 inches SS
Samasugust gaasikaitset vajab ka keevisõmbluse juurekülg. Titaani keevitamise eripäraks on, et pinna värvimuutus annab hea ülevaate keevisõmbluse õnnestumisest. Seda kui puhas on olnud protsess ning õnnestunud gaasikaitse, on võimalik tuvastada värvikaardiga võrreldes. Täiuslikes kaitsegaasi tingimustes on keevisõmblus särav ja hõbedane. Värvimuutus HAZ-i välisservades ei ole üldiselt märkimisväärne ja seda võib ignoreerida.
Hõbedane õmblus – aktsepteeritav
Oksüdeerumise suurenedes muutub värvus hõbedasest heledaks kollaseks, seejärel tekib tumedam riba, tumesinine, helesinine, hall ja lõpuks pulbervalge värvus.
Helekollane õmblus – aktsepteeritav
Tumekollane õmblus – aktsepteeritav
Heledad ja tumedad kollased värvid näitavad kerget oksüdeerumist, mis on tavaliselt vastuvõetav. Tumesinine tähistab suuremat atmosfääri mõju, mis võib olenevalt kasutustingimustest olla vastuvõetav.
Lilla – kollane õmblus – tingimuslikult aktsepteeritav
Helesinine, hall ja valge viitavad nii kõrgele oksüdeerumise tasemele, et neid peetakse vastuvõetamatuks. Mitme läbimiga keevisõmbluste puhul mõjutab oksüdeerumine ilmselgelt kõiki järgnevaid keevisõmblusi, nii et pinna välimus üksi ei ole usaldusväärne signaal selle kohta, kas vastuvõetamatut saastumist on toimunud või mitte.
Hall õmblus – ei ole aktsepteeritav
Valge õmblus – ei ole aktsepteeritav
Harjatud õmblus – ei ole aktsepteeritav
Titaani keeviseid peale keevitamist ei harjata ega töödelda muul viisil. Peale keevitamist abrasiiviga või harjaga töödeldud õmblus ei ole aktsepteeritav.
Veel täiendavaid nõuandeid ja nõudmisi titaani keevitajale.
Puhtus on defektideta keevisõmbluste võti ja see tähendab, et mitte ainult komponenti ei pea eelnevalt põhjalikult puhastama, vaid ka täitetraati; keevisõmbluse ettevalmistamisel tuleb pinnad puhastada ja kasutama peab kõrgeima puhtusastmega kaitsegaasi. Gaasivoolikud tuleks hoida võimalikult lühikesed; enamik kasutatavaid plastmaterjale on poorsed ja lasevad niiskusel läbi vooliku seina imbuda; neopreen ja PVC on halvimad, teflon aga üks kõige vähem poorseid. Tasub meeles pidada, et voolikusse võib teatud aja jooksul kondenseeruda niiskus, nii et poorsusprobleem, näiteks pärast nädalavahetust seisakut, võib viidata selle ilmnemisele. TIG täitetraadid tuleb vahetult enne kasutamist puhastada ebemevaba lapiga ja tõhusa rasvaeemaldusvahendiga (atsetoon). Pärast puhastamist ei tohi traati käsitseda paljaste kätega vaid kandes puhtaid kindaid. Veel üks potentsiaalne saasteallikas, mida sageli tähelepanuta jäetakse, on õhktööriistade kasutamine traatharjamiseks või keevisõmbluste ettevalmistamiseks enne keevitamist. Enamik suruõhuliine sisaldab niiskust ja õli sedavõrd palju, et isegi õli- ja niiskuspüüdurite paigaldamisel võib keevitatavale pinnale jääda õhuke niiskus- ja/või õlikiht. Seega on soovitatav alati kasutada elektrilisi tööriistu.
Märkimisväärne kogus titaanisulamite keevitamist viiakse läbi ilma täitetraati kasutamata. Täitetraadi kasutamisel valitakse tavaliselt põhimetalli koostisega sobiv koostis. Keevitusparameetrid ja keevisõmbluse ettevalmistused on sarnased nendega, mida kasutatakse süsinikterase keevitamisel. Keevitaja seisukohalt on titaan kergemini keevitatav kui teras ning hea voolavusega, mis hõlbustab täieliku tungivusega juure moodustamist. TIG-keevitus on ilmselt kõige sagedamini kasutatav protsess nii käsitsi kui ka mehhaniseeritud rakendustes. Vool on alalisvool ja kaitsegaasina kõrge puhtusastmega argoon, kuigi tungimise parandamiseks võib kasutada heeliumi või Ar/He segusid. Põleti düüsid peaksid olema gaasikaitse parandamiseks varustatud sõelaga ja keraamiline gaasidüüs peaks olema võimalikult suure läbimõõduga. Kaare pikkus tuleb hoida võimalikult lühikesena, et vähendada oksüdeerumise ohtu; 1–1,5 korda suuremat elektroodi läbimõõtu peetakse heaks rusikareegliks. Kaare süütamiseks tuleks kasutada HF süütamist, et vältida õmbluse volframiga saastumist. Seadmed peavad suutma jätkata kaitsegaasi voolu ka pärast kaare kustutamist, et keevisõmblus saaks kaitsegaasi keskkonnas jahtuda. Samuti on soovitatav hoida täitetraadi ots gaasikilbi sees seni, kuni see on jahtunud piisavalt madalale temperatuurile.
Võib kasutada MIG-keevitust, kasutades argooni või argooni/heeliumi segusid, kuid see protsess ei taga sama kvaliteediga keevisõmblust, kui TIG-protsess ning on oluliselt keerulisem hallata. Lühikaares keevitamine võib põhjustada läbisulamise puudumist ja pihustavas kaares on vaja nii eesmist kui ka tagumist täiendavat gaasikaitset. Tänapäevasemad arenenud protsessorjuhtimisega sünergilised impulss MIG-vooluallikad on kõrvaldanud mõned neist probleemidest ja vähendanud oluliselt lõhet MIG ja TIG keevituse vahel. Siiski on poolautomaat protsessi kasutamine käsitsi keevitajale endiselt keeruline, kuna MIG-põleti käsitsemine täiendavate gaasisõeladega on keeruline.
Titaani käsitsemine ja ettevalmistamine: puhtus ennekõike.
Kui midagi käesolevast artiklist meelde jätta, siis see, et puhtus on titaani keevitamisel edu võti. Oluline on aru saada, et materjali ei tohiks puudutada paljaste kätega. Higi, rasv ja mustus saastavad materjali kriitiliselt. Kandke ettevalmistusprotsessi ajal nitriilkindaid (või muid ebemevabasid kindaid). Võimaluse korral tuleks töid teha spetsiaalselt selleks eraldatud ruumis, mis minimeerib teiste metallidega ristsaastumise riski. See hõlmab alumiiniumi, roostevaba terase ja muude sulamite tolmu. Ärge kasutage lõikemeetodeid, mis jätavad määrdunud pinna. Titaani lõikamiseks ja lihvimiseks kasutatavad tööriistad peaksid olema pühendatud titaanile. Hoidke eemale pehmetest lihvimistööriistadest, millest võib irduda abrasiivi osakesi – eelistage kõvasulam tööriistu. Ärge kasutage lihvkettaid ega roostevabast terasest harju, mida on kasutatud muude materjalide ettevalmistamiseks – see võib viia ristsaastumiseni. Seega sõltub kvaliteet suuresti heast ettevalmistusest ning siinjuures tasub meeles pidada mõnda olulist näpunäidet: • Ärge unustage enne keevitamist puhastada lisaaine traati ja selle otsa ära lõigata, et paljastada puhas titaan. • Kontrollige, kas kaitsegaasi liinidel pole lekkeid või vigu, mis võivad võimaldada hapniku või niiskuse sattumist keevisõmblusesse. • Laske 2-5 sekundit eelvoolu, et tagada liite korralik kaitse. • Kasutage kõrgsagedussüütamist. • Punktimised tuleks teha samadel tingimustel kui lõplik keevisõmblus – eranditeta. • Hoidke lisaainetraat alati kaitsegaasi keskkonnas. Kui lõpetate keevitamise või lisametalli varras saastub, lõigake see ära ja alustage uuesti. • Pärast lõpetamist laske kaitsegaasil voolata 20–25 sekundi jooksul, et kaitsta õmblust kuni see jahtub alla kriitilise läve. • Pärast töö lõpetamist annab titaan õmblus teile värvi järgi teada, kas sooritatud on kvaliteetne keevisõmblus või mitte. Tavaliselt on vastuvõetavad värvid hõbedasest õlepruunini. Kui õmblus muutub siniseks, roheliseks, halliks ja lõpuks valgeks, on see vastuvõetamatu. Saastumise korral tuleb keevisliide täielikult välja lõigata ja alustada otsast peale – saastunud titaani keevisõmbluse parandamiseks pole kiiret lahendust.
Impulsskaare eelised ja puudused võrreldes standardkaarega.
Kiirteel suurel kiirusel mööda sõites – võimsas sedaanis – on tunne, nagu kulgeksid takistavate jõududega võitlemise asemel lihtsalt mööda magistraali. Selles peegeldub olemise kergus ja võimalik on hõlpsasti läbida suuremaid vahemaid. Aga kuidas oleks, kui see sõidudünaamika ja kergus kanduks üle kõrvalteedele või isegi linnaliiklusesse?
Keevitustehnoloogias vastab pihustav kaar kiirteel kulgemisele. Need kaareomadused oleksid soovitavad kõigis võimsusvahemikes ja paljudes rakendustes. Kui aga keevitajad liiguvad olenevalt võimsuse muutumisest üleminekukaare vahemikku, siis satuvad nad ootamatult linnaliikluse ummikusse. Keevituskiirus langeb, läbikeevitus väheneb ja vajaminev järeltöötlus suureneb tohutult keevituspritsmete tõttu. Elu muutub keeruliseks. Ja siin tuleb appi impulsskeevitus …
Kui soovite mõista impulsskeevituse tehnilisi põhimõtteid, peate kõigepealt mõistma, kuidas standard keevituskaare erinevad variandid toimivad. Mis teeb töötamise lihtsamaks või raskemaks?
Üldiselt: kui traatelektrood puudutab töödetaili, tekib lühis. Pika lühisefaasi vältimiseks suurendatakse voolu, mis põhjustab kaare süttimise. Tekkiv kuumus sulatab põhimaterjali ja traadi otsa – see toob kaasa materjali ülekandumise, st tilkade eraldumise. Madala kuni keskmise võimsuse vahemikus põhineb iga eraldunud tilk lühisel. Kuid kogu võimsusvahemikus on tilkade eraldumise omadused väga erinevad:
Lühiskaar (Dip-transfer arc): sel juhul toimub tilkade eraldumine vastava lühise suure voolu faasis. Selle tulemusena on lühise katkestus, st kaare süttimine plahvatuslik, mis võib põhjustada pritsmete teket. Tavaliselt on pritsmed madalamas võimsusvahemikus nii peened, et ei kleepu põhimaterjali külge. Kogenud keevitaja suudab protsessi suurepäraselt juhtida, kuna ta tunneb pidevalt otsest kontakti keevisvanniga.
Video lühiskaar
Üleminekukaar (Intermediate arc): lühisepõhise tilkade eraldumise põhimõte suure voolu faasis jääb ka sel juhul samaks. Kuna siin kasutatakse juba oluliselt suuremaid voolutugevusi, on ka plahvatused tilkade eraldumisel tugevamad. Samuti tekivad suuremad tilgad, mis eralduvad traadi otsast ilma lühiseta ja võivad seetõttu maanduda keevisõmbluse kõrvale. Seetõttu on keevituspritsmeid rohkem ja need ka suuremad ning kleepuvad paratamatult töödeldavale detailile, suurendades oluliselt järeltöötluse vajadust. Keevitaja jaoks on üleminekukaar ainult suurte raskustega kontrollitav.
Video üleminekukaar
Pihustav kaar (Spray arc): kui jõuate lõpuks pihustava kaare vahemikku, kuumeneb traadi ots suure võimsuse tõttu rohkem. Voolu tekitatud magnetvälja (pinch effect) toimel ahenevad tilgad ka traadi otsa ümber, muutudes nii aina väiksemaks ja väiksemaks kui ka arvukamaks ning suunatakse seega justkui joana keevisvanni. Materjali ülekanne on siis peaaegu lühisevaba. Selle tulemuseks on ülimalt kontrollitud materjali siirdumine, eriti suurte söötmiskiiruste korral ning samas saavutatakse praktiliselt pritsmevaba tulemus. Kaar annab seega keevitajatele äärmise tasakaalu ja hõlpsa käsitsemise tunde – kaare juhtimine ja seeläbi materjalide ühinemine tundub “ülipehme”.
Video pihustav kaar
Impulsskaar (Pulsed arc) – elektrotehniline trikk Pihustava kaare omadused oleksid ideaalolukorras soovitavad kogu võimsusvahemikus: tasapinnalised, siledad õmblused, täiuslik läbikeevitus, minimaalselt pritsmeid ja loomulikult suur keevituskiirus. Kõigi antud omaduste projitseerimine lühiskaarele ja üleminekukaarele oleks aga standardkaare vahemikus võimatu. Selle asemel on vaja pisut elektrotehnilist leidlikkust… ja tulemus kannab impulsskeevituse nime. Erinevalt standardkaarest on impulsskaar ideaalis lühisevaba. Seetõttu puudub traadi ja keevisvanni vahel otsene kontakt. Tõeline saladus peitub kiires lülitumises ülimadala baasvoolu ja impulssvoolu vahel, millel on väga suured vooluväärtused (impulsiintervallid). Põhimõtteliselt on baasvoolu ülesanne vältida kaare purunemist ja hoida keevisvanni vedelana. Impulssvool tekitab seejärel piisavalt soojust, et tilk eraldada ja seejärel ka sulatada.
Video impulsskaarVideo impulsskaar VS pihustav kaar
Kuidas täpselt impulsskeevitus töötab? Tähtis: pulseerimine kasutab nn näpistamisefekti, nagu ka pihustavkaar. Erinevalt lühiskaarest EI eraldu tilk aga kõrge voolu faasis. Traatelektrood sulatatakse ja surutakse kokku teatud punktis, rakendades väga kõrget voolu umbes ühe kuni kahe millisekundi pikkuse impulsi jooksul. Veidi enne seda, kui vool jõuab uuesti madala baasvoolu vahemikku, vabaneb kokkusurutud pisar ja see läheb sujuvalt üle keevisvanni. Sobiva kaarepikkuse (traadi otsa ja keevisvanni vaheline kaugus) korral ei teki traatelektroodi ja keevisvanni vahel kunagi kontakti, mistõttu on impulsskeevitus praktiliselt lühisevaba. Seega võimaldab see ülimalt kontrollitud materjali siirdumist. Lisaks hoitakse sarnaselt pihustava kaarega tilkade suurust üsna väikesena ja see on kogu võimsusvahemikus ligikaudu sama suur, mis avaldab positiivset mõju materjali ülekandele. Muutub ainult impulsside intervallide arv ja seega ka eraldunud tilkade arv, kusjuures madala võimsuse vahemikus on impulsse vähem ja suure võimsuse vahemikus oluliselt rohkem. Seda on ka kuulda: mida suurem võimsus, seda kõrgem ka toon (impulsi sagedus).
Impulsskeevituse eelised ja puudused praktikas
Soojussisestus: näpistamine efekti jaoks vajalikud voolupiigid peavad ulatuma minimaalselt 450 amprini. Pulseerimine on seetõttu alati kuumem kui tavaline keevitus lühiskaares. Seetõttu eelistavad keevitajad lühiskaart sageli just õhukeste lehtmetallide puhul, kus on vaja maksimaalselt soojussisestust kontrollida. Täiendavat energiat saab aga suurepäraselt muundada ka suuremaks keevituskiiruseks. Seetõttu võib impulsskaar teatud lehe paksuse vahemikes tootlikkust suurendada. Kui aga läheneda pihustava kaare vahemikule, toimub vastupidine: impulss võimaldab vähendada soojussisestust, eriti suure võimsusega vahemikes, kuna suurt voolu ei rakendata püsivalt.
Teatavad puudused käsitsemisel: Impulsskeevitus põhineb asjaolul, et elektroodi ja keevisvanni vahel puudub otsene kontakt. Professionaalsed keevitajad räägivad seetõttu lühiskaare käsitsemise eelistest, kuna pidev kontakt võimaldab paremini juhtida keevisvanni ja vältida sisselõigete tekkimist.
Keevituspritsmete vähenemine: selgelt on näha – keevituspritsmed vähenevad kuni 100 protsenti tänu lühisevabale tilkade siirdumisele ja sellest tulenevale äärmiselt puhtale materjaliülekandele. Seetõttu on impulsskeevitus eriti soovitatav kaare keskmises vahemikus, kuna see säästab uskumatult palju järeltöötlust.
Alati sama tüüpi kaar: alates minimaalsest kuni maksimaalse võimsuseni saab impulsi funktsiooni kasutades alati rakendada sama tüüpi kaart. Kasulik mitme läbimiga keevitustehnoloogia puhul: impulsskeevitus sobib suurepäraselt õmbluste kasvatamiseks.
Eriti kasulik alumiiniumi keevitamisel Professionaalse alumiiniumi keevitamise alal on MIG/MAG impulsskeevitus lihtsalt asendamatu. Siin võib täheldada erilist efekti: lühiskaar on alumiiniumi kõrge soojusjuhtivuse tõttu sageli liiga külm. Praktikas tähendab see, et keevitajad peavad lühiskaare korral võrreldes impulsskaarega kasutama oluliselt suuremat keevitusvoolu (traadi söödukiiruse). See muudab sobiva keevitusparameetri valimise palju keerulisemaks. Kui keevitus on liiga “külm”, on tulemuseks liiga kõrge õmblus. Kui seevastu kasutatakse liiga kõrget keevitusparameetrit, põhjustab see liigset läbivajumist. Seetõttu võib impulsskeevitus aidata alumiiniumirakendustes, eriti väiksema võimsusega. Tänu kohandatud impulsi omadustele on lihtne vältida läbipõlemist ja liigset läbitungimist ning samal ajal saavutatakse puhas ühinemine keevise külgedel ja nõgus õmbluse kuju. Alumiiniumi impulsskaare teine eelis on selle kuluefektiivsus tänu suuremale keevituskiirusele ja eriti pritsmevabadele keevitustulemustele kogu võimsusvahemikus. Visuaalsed tulemused on veatud ja väga professionaalsed.
Milline on Sinu jaoks õige MIG/MAG impulsskeevitusseade? Impulsskaar on tipptasemel tööstuslikes keevitusseadmetes olnud saadaval aastakümneid. Kuid nüüd on impulsskeevitus kiiresti levimas isegi käsikeevitussüsteemide keskklassi segmendis. Ka Fronius on sellele turuarengule reageerinud ja lisanud selle funktsiooni TransSteel seeria multiprotsess seadmetele. Uus TransSteel Pulse sisaldab seega kogu tehnoloogia paketti, mis on vajalik kõigi käsikeevitus sektori ülesannete lahendamiseks, olenemata materjalist.
Kuna inimsilm ei saa otse keevituskaarde vaadata, tuleb kasutada keevitusfiltrit. Tänapäeval kasutatavad keevitusfiltrid tumenevad keevitamise alustamisel automaatselt (ADF = auto darkening filter). See jätab mõlemad käed tööks vabaks ja annab detailist enne keevitamist hea ülevaate. Mida heledam on filter passiivses olekus, seda parem on ülevaade detailist ning seda parem ka tööohutus.
Lisaks automaatsele tumenemisele on ADF-il veel üks eriti oluline funktsioon, milleks on silmadele ohtliku UV- ja IR-kiirguse väljafiltreerimine. Silmadele kahjulikku kiirgust peatav filter on ADF-i kõige kallimaid komponente. Seetõttu kasutavad enamikud odavamad maskid lihtsat filtrit, mis kaitseb hästi, kuid ei edasta tegelikku nähtavat värvispektrit. Need filtrid tunneb ära selle järgi, et keevituskaar ja kõik selle ümber on ühte värvi – tüüpiliselt roheline. See on aga keevitamisel märkimisväärne puudus. Keevitustemperatuuri värve pole siis peaaegu võimalik eristada ning keevisvann pole piisavalt selgelt nähtav.
Truecolor.mp4
Kaasaegsete digitaalsete vooluallikatega saab keevitaja oma kaart (keevitusvoolu) töö ajal komponendiga kohandada. Näiteks jalgpedaali või põleti lülitiga TIG-keevitamisel saab keevitusvõimsust vastavalt vajadusele pidevalt suurendada või vähendada. See aga tähendab ka seda, et kaare heledus vastavalt suureneb või väheneb. Just siin on tavalise automaatmaskiga keevitajal probleem. Vajalik tumeduse tase ei vasta sageli enam kasutatavale voolutugevusele.
Optreli insenerid on siiski leidnud sellele probleemile ka ideaalse lahenduse: ADF, mis kohandub automaatselt kaare heledusega. Selle tehnoloogia abil saab automaatselt tumenevast keevitusmaskist nüüd tõeliselt täisautomaatne mask. Tavaliste keevitusmaskide “automaatne” viitab, nagu juba mainitud, ainult ADF-i tumenemisele. Automaatne tumeduse taseme reguleerimine astub aga otsustava sammu edasi: ADF-i tumeduse tase kohandub täielikult automaatselt kaare heledusega.
Autopilot.mp4
See tähendab, et keevitajal on alati õige kaitsetaseme seadistus ja tal on alati täiuslik vaade kaarele, vältides sellega silmade väsimist, mis põhjustab sageli peavalu, kui keevitatakse vale tumedusega. See toimib ka siis, kui keevitamise ajal muudetakse keevitusvõimsust nt. põhivoolult madalatud voolule või kraatritäitmis voolule üleminekul. Siin järgib tumenemistase automaatselt ja pidevalt kaare heledust. See mitte ainult ei kaitse silmi, vaid aitab ka vältida nähtavuse puudumisest tingitud keevitusvigu. Antud tehnoloogiaga on see tavaliste keevitusmaskide puudus lõpuks kõrvaldatud. Ja kuna igal keevitajal on heleduse taju individuaalne, saab heledust reguleerida ka +/-2 sammuga.
Ei saa jätta mainimata ka Twilight funktsiooni – Optreli ADF elektroonika omadust, mis kontrollitult ja järk-järguliselt teeb ülemineku tumedast olekust heledaks! See võimaldab keevitajal olla lõdvestunud ka kiire valgustugevuse muutumise korral!
Video: twilight.mp4
Twilight.mp4
Nüüd Optreli valiku absoluutne lipulaev Panoramaxx Autopilot CLT piiratud aja jooksul kampaania hinnaga 499 €
• Tumedusvahemik DIN 4-12 • Heledus passiivses olekus – DIN 2,0 • Panoraamvaade • Isofit ergonoomiline peavõru • Automaatne tumenemine, viis mõõtepunkti • Crystal läätsetehnoloogia – selge ja detailne pilt • Dimmerfunktsioon, reguleeritav helenemise aeg • ShadeTronic automaatne tumeduse reguleerimine • Reguleeritav tundlikkus • Sobib laeasendis keevitamiseks • Integreeritavad +tugevused • Kaal 480 g • 1/1/1/2 • Silver viimistlus • Lihvimisrežiim välise lülitusega • Päikesepaterei + USB-ga laetav aku •2+1 aastat garantiid (veebis registreerides)
CycleTIG põhineb intervallkeevitusel. See võimaldab omavahel kombineerida erinevaid protsessiseadistusi, mis muudavad TIG-keevituse lihtsamaks ja hõlpsasti kasutatavaks. CycleTIG on TIG keevituse protsessivariatsioon – teiste sõnadega modifitseeritud TIG DC- keevitus.
Millised on selle uue protsessi eelised?
Kergesti hallatav keevisõmblus: lühikese keevitusaja tõttu on keevisvann kergesti kontrollitav ja välditakse läbipõlemist, eriti nurk- ja põkkliite olukordades.
Seadistusi saab kombineerida funktsioonidega Pulse and TAC.
Koos funktsiooniga TAC on lihtne saavutada suurepärane õmbluse visuaalne välimus ilma lisaainet kasutamata.
Kontrollitud soojussisestus: tänu madalale “intervalli ajale”, madalale „baasvoolule” või selle puudumisele ning suurendatud “intervalli vaheaja” seadistusele on saavutatav madal soojussisestus, mis võimaldab üles ehitada välisnurka nt. survevaluvormide parandusõmbluste sooritamisel.
Madalam soojussisetus tähendab ka vähem värvimuutusi: tulemuseks on vaid minimaalne järeltöötluse vajadus.
Millised uued parameetrid on saadaval?
CycleTIG võimaldab määrata impulsi parameetreid ms (millisekundite) ja ka absoluutväärtuste kaudu.
• Intervalli aeg: määrab keevitusvoolu tsükli tegeliku aja. Seadistused: 0,02 sek => 2 sek (0,02 sek kuni 0,2 sek 0,01 sammuga ja 0,2 sek kuni 2 sek 0,05 sammuga) • Intervalli vaheaeg: määrab madala voolu või voolu puudumise pausiaja. Seadistused: 0,02 sek => 2 sek (0,02 sek kuni 0,2 sek 0,01 sammuga ja 0,2 sek kuni 2 sek 0,05 sammuga).
•Baasvool: määrab tegeliku katkestusvoolu. Seadistused: Väljas (voolu puudub) => 3A kuni max. vool 1A sammuga.
Millised on CycleTIG protsessi variatsioonid?
CycleTIG koos madala baasvooluga: •Vertikaalasendis keevisõmbluste jaoks • Ainult ühekordne HF-süüte • Volframelektroodi pikk kasutusiga • Hea keevisvanni kontroll • Madal soojussisestus • Õhukese ja paksu lehtmetalli ühendamiseks • Suurepärane keevise välimus • Välisnurga ülesehitamiseks • Impulsi seadistused absoluutväärtuste kaudu
CycleTIG+lowbasecurrent
CycleTIG koos RPI süütamisega + baasvool OFF • Kõrgsagedussüüde igal süütamisel • Väga lühike volframelektroodi eluiga • Seadmestiku soovitus: iWave AC/DC koos “RPI auto” • Parim kombinatsioonis “Touch HF” • Kontrollitud soojussisestus • Remonditöödeks nt: välisnurga ülesehitamine
CycleTIGbasecurrent OFF
CycleTIG + TAC • Õhukese lehtmetalli sildamiseks • Ainult ühekordne HF-süüde • Volframelektroodi pikk kasutusiga • Täiuslik keevisvanni kontroll • Kontrollitud soojussisestus • Õhukeste ja paksude lehtede ühendamiseks • Suurepärane keevisõmbluse välimus • Tac funktsioon määrab automaatselt impulsi parameetrid
CycleTIG+TAC
CycleTIG + Pulse • Õhukese lehtmetalli sildamiseks • Ainult ühekordne HF-süüde • Volframelektroodi pikk kasutusiga • Väga hea keevisvanni kontroll • Kontrollitud soojussisestus • Õhukeste ja paksude lehtmetallide ühendamiseks • Suurepärane keevise välimus • Individuaalsete intervalli impulsi seadistuste asetamiseks • Rohkem parameetreid, mida seadistada (võimalik rakendada soovitud graafiku kuju individuaalselt nii tsükli põhivoolule ja ka baasvoolule)
CycleTIG+Pulss
CycleTIG impression
Kampaania!
Parima õmbluse visuaali saavutad kasutades Froniuse Champagne keraamilist gaasidüüsi komplekti koos hajutiga – nüüd kampaaniahinnaga e-poes.
• Suurepärane gaasikaitse tänu gaasihajuti ja gaasisõela kombineeritud kasutamisele • Värvimuutus roostevabal materjalil on minimaalne või puudub üldse • Vaba volframelektroodi pikkus võib olla kuni 3 korda pikem kui standard gaasidüüsi kasutades • Hea vaade keevitusvannile ja kaarele • Väga hea ligipääsetavus
TIG-keevituskvaliteet ilma kompromissideta Iga keevisõmbluse ja materjali jaoks: kontrollitud soojussisestus ja täiustatud süütefunktsiooniga iWave annab teile maksimaalse kontrolli kaare üle ja vähendab oluliselt viivitusi süütamisel.
iWave GIG Karasek
Kas seisate silmitsi mitmete erinevate keevitusülesannetega? Siis on meie iWave Multiprocess PRO ideaalne valik: lisaks teada-tuntud TIG funktsioonidele saate kasutada ka kõiki tava MIG/MAG seadistusi ning edasiarendatud protsessivariante PMC, LSC, CMT jne. Fronius on soovinud oma tooteportfelli lihtsustada ja selgelt positsioneerida kõik intelligentsed TIG High End toiteallikad üheks tootepereks – tootenime „iWave“ alla. Kõik seadmed on standardselt võrku ühendatavad ja neil on sama funktsionaalsus!
iWave 500A DCiWave 400A ACDCiWave 300A DC
iWave seadmete kasutamine Kiireim võimalik viis soovitud seadistuseni tänu tekstipõhisele kasutajaliidesele, mis on saadaval enam kui 30 keeles, sealhulgas eesti keeles. Süsteem juhendab kasutajat graafiliste juhiste ja dünaamilise viisardiga kuidas parameetreid muuta. Kasutamine on pöördvalitsa või puuteekraani abil väga lihtne. Keerukamate seadistuste vastastikused seosed kuvatakse arusaadavalt ja neid selgitatakse graafiliselt otse kasutajaliideses.
Juhtmevabad kasutusvõimalused Bluetooth: kaugjuhtimispuldid, viisard, haldus NFC: kasutajate haldamiseks või keevitussüsteemi lihtsaks lukustamiseks ja avamiseks WiFi – täieliku võrguvõimaluse jaoks uuendusteks ja Smart-Manageri funktsiooni kasutamiseks ilma Ethernetita (andmete dokumenteerimine)
CycleTIG CycleTIG põhineb intervallkeevitamisel ja lihtsustab ja hõlbustab TIG keevitust erinevaid parameetreid kombineerides. Suurim eelis: Funktsiooni CycleTIG abil saab kasutaja kaare soojussisestust maksimaalselt kontrollida. Lihtsustub ka kõige õhemate materjalide keevitus.
Kasutusalad: õhukesed lehed, välisnurga- ja põkkõmblused, nõudlikud remonditööd
ARGUMENDID JA TOOTE EELISED:
• Kontrollitud soojussisestus • Keevisvanni lihtne juhtimine • Täiuslik keevisõmbluse välimus • Lihtsustatud käsitsemine • Väiksemad metalli värvimuutused
RPI auto – intelligentne süüterežiim! RPI-on funktsiooni edasiarendus tagab kiirema ja eelkõige reprodutseeritava süütamise, olenemata materjali omadustest! Masin reguleerib süüte seadistusi automaatselt – ilma keevitaja sekkumiseta!
ARGUMENDID JA TOOTE EELISED:
• Ohutud ja reprodutseeritavad süütamised • Väga lühike süüteviivitus mitmete järjestikuste süütamiset korral nt. CycleTIG • 71% väiksem süüteviivitus võrreldes väljalülitatud RPI-ga * * katseseeria laboritingimustes: 200A keevitusvool / 0,5 s keevitusaeg / 1000 süütamist! • Vähendatud koormus volframelektroodile (võrreldes RPI sees) • Materjali pinna minimaalne kahjustamine
Professionaalsete keevitajate üha suureneva nappuse tõttu kasvab vajadus keevitusautomaatika järele ka väiksemates ettevõtetes.
Hetkel on õhus küsimus – kas nüüd on saabunud aeg lahendada keevitajate nappuse probleem keevituskobotiga? Või hoopis keevitusrobotiga? Kas kobot on taskukohane ja hõlpsalt rakendatav alternatiiv traditsioonilisele tööstusrobotile?
Cobot mudelid
Kuuleme aina sagedamini oma tööstusklientide käest – „tahame soetada koboti“ või „soovime testida kobotit, et aru saada, millised on selle võimalused keevituse automatiseerimisel ja kas peab paika väide, et selle programmeerimisega saab lapski hakkama“.
Antud küsimustele ei ole ühte õiget ja head vastust peale selle, et kõik sõltub seadme konkreetsest kasutusest. Ja kõige tähtsam tähelepanek – tegelikult pole maailmas olemas ühtegi koostöörobotit (kobotit) vaid on ainult koostöörakendused. Ehk siis seadme kasutusalad, mis võimaldavad inimesel ja masinal koos töötada ning jagada sama füüsilist ruumi ilma täiendavate turvaseadmeteta.
Tuleb endale aru anda, et cnc juhitud tööstusseadet ei tohi tootmisesse rakendada ilma riskianalüüsita – ja seda isegi siis, kui tootja on andnud seadmele nimeks cobot.
Peame meeles, et EN ISO 10218-1:2011 sätestab: robot on ainult üks osa robotsüsteemist ning selle kasutamiseks koostöö rakendustes peab läbi viima riskianalüüsi.
Kui nähakse ette võimalust, et inimene asub seadmega samas tööraadiuses, siis peab vähendama vastavalt seadme töökiirust ning samas tõstma ka kokkupõrke sensorite tundlikkust.
Kui vajadus on rakendada täiendavaid telgi, et suurendada tööraadiust või manipuleerida toodet (näiteks keerata keevitatava detaili õmblusi soodsamasse asendisse), siis nõuab see inimese eraldamist roboti töötsoonist erinevate turvameetmetega – ja taas ei ole tegemist koostöörakendusega.
TM5-700-and-TM5-900-TechmanLBR-IIWA-KUKAYuMi-ABB
Ehk lihtsas keeles väljendatuna – kui me rakendame tootmisesse koboti, siis see ei tähenda automaatselt, et kobot on ohutu, vaid vajab riskianalüüsi ning vajadusel turvameetmeid.
Kobotiga keevitamist esitletakse laialdaselt kui ülilihtsat ja odavat lahendust, kuid peame tajuma, et sellel on ka palju piiranguid võrreldes robotkeevitusega.
Enamikke keevituskoboteid pakutakse tavaliselt komplektidena koos keevituspõleti, vooluallika, liidese ja tarkvaraga ja sel juhul näeme, et hind läheneb kiiresti „päris“ tööstusliku keevitusroboti tasemele.
Kõlab küsimus, kas koboti programmeerimise tuntav lihtsus võrreldes tööstusrobotiga kaalub üles piiratud võimalused, vähendatud kiiruse ning palju madalama tootlikkuse? Paljud kliendid valivad siin keevitusroboti, kuna see pakub rohkem nii keevitustehnoloogia, väljundvõimsuse, tuleviku laiendamisvõimaluste, kuid ka eluea osas. Keevitusroboti õpetamine muutub ka üha lihtsamaks ning kiiresti on arenenud simulatsiooni ja off-line programmeerimise tarkvarad.
Koboti keevitusrobotiks muutmine ei ole seetõttu paljude integraatorite sõnul õige lahendus – aastaid kestnud keevitusrobotite arendusprotsessi asendamine kobotitega on pigem liikumine vales suunas. Kuid nagu igal asjal on siingi palju poolt ja vastu argumente – näeme koboti kasutamist keevituseks kui võimalust asendada käsikeevitajat väga lihtsateks ülesanneteks ning kus komponente on vaja low volume ja high mix.
See oleks ideaalne lahendus ettevõtetele, kellel on juba keevitusseadmeid ja kes soovivad lihtsate komponentide tootmise automatiseerimist alustada võimalikult madala investeeringuga.
Või ikkagi päris keevitusrobot?
Ettevõtetel, kes on ennast keevitusautomaatika vallas harinud, on võimalus valida madala investeeringuga ning ilma turvaperifeeriata lihtsa keevituskoboti, komplektse keevituskoboti tööjaama ja sarnase hinnaklassiga keevitusroboti integratsiooni vahel.
Kõikidel kontseptsioonidel on turul oma koht, kui hoida ootused lahus.
Aastakümneid on kulunud erinevate robotjaama lahenduste väljatöötamiseks konkreetsete detailide keevitusprotsesside jaoks – õhukeste- ja paksuseinaliste materjalide, alumiiniumist ja roostevabast terasest detailide kvaliteetseks keevitamiseks. Seda kõike ei suuda efektiivselt asendada kobot.
Võib isegi sõnastada väite, et kui hankida kobot rakenduste jaoks, mis ei ole koostöörakendused ja milles traditsiooniline turvaperifeeriaga robot oleks efektiivsem, siis võib tagajärg sageli olla pettumus või isegi ebaõnnestunud tootmisprojekt ning ettevõte kaotab raha selle asemel, et teenida.
Seega on soovitus hoolikalt kaaluda, millised on planeeritavad rakendused ja milliseid tehnoloogiad soovite valida järgnevateks aastateks, et oma keevitamist automatiseerida. Kui olete kindlad, et rakendused jäävad väga lihtsaks, siis keevituskobot on kindlasti lahendus, mida arvesse võtta ja kui teile meeldib, et ettevõte suudaks ka järgmistel aastatel oma keevitusautomaatikaga kasvada ning areneda, siis on keevitusrobot õige valik. Järgige alati motot: „Õige tehnoloogia õigele rakendusele!“
Olenemata sellest, kui kõrge kvaliteediga standard- ja eriotstarbelised keevituspõletid on kasutusel – need kõik peavad taluma tööstuskeskkonnas erinevat materjali kulumist. Üksikuid komponente tuleb korrapäraselt puhastada ja asendada, et tagada protsessi parim võimalik stabiilsus.
Erinevad kõride tüübid Kontaktdüüs asub vahetult enne keevituskaart ja vastutab energia ülekande eest keevitustraadile. Kuna traat lihvib kontakti loomiseks pidevalt vastu vasesulamist düüsi, siis kulub see aja jooksul. Mida vähem efektiivne on kontakt, seda ebaühtlasem on kaar. Sel põhjusel tuleks kontaktdüüs välja vahetada, kui see on teataval määral kulunud. Rasketes tööstuse tingimustes saab ühte kontaktdüüsi kasutada stabiilse kaare tagamiseks vähemalt 120 minuti jooksul keevitamiseks (kaareaeg), mis on ligikaudu see, mille poole professionaalne keevitaja päevas võiks püüelda.
Erinevad kõride tüübid
Kontaktdüüsid Kontaktdüüsid on saadaval erinevas suuruses, et need sobiksid konkreetse keevituspõleti, võimsusvahemiku ja traadi läbimõõduga. Uue põlvkonna kontaktdüüsid on CuCrZr sulamist ja koonilise otsakujuga, et vähendada pindala, millele keevituskaarest kiirgav energia mõjub.
Kontaktdüüsid
Gaasidüüsid on saadaval erinevates versioonides – tavaliselt on need valmistatud vasesulamist, kuna vask viib kaarelt ja keevisvannilt soojust kõige paremini ära. Pinnakattega düüse kasutatakse alumiiniumi keevitamisel, kuna need vähendavad pritsmete nakkumist. Pinnale jäänud pritsmeid on lihtne eemaldada spetsiaalsete puhastusharjade abil. Kvaliteetsed uue põlvkonna gaasidüüsid on keermega kinnitatavad tagamaks, et kaitsegaas ei pääse ühenduspunktist välja ja gaasivool juhitakse ideaalselt läbi düüsi keevisvanni suunas. Keermega kinnitus aitab positiivselt kaasa ka soojuse hajumisele vedelikjahutusega põletite puhul.
Gaasidüüsid
Pritsmekaitse kruvitakse vooludüüsi hoidja külge ning sellel on avad, mis võimaldavad kaitsegaasil voolata. See plastikust kaitse isoleerib osaliselt düüsi liitmikut, vältides gaasidüüsi lühiseid. Tema teine ülesanne on vältida gaasi väljalaskeavade ummistumist keevituspritsmetega. Kui need avad ummistuksid, oleks gaasivool oluliselt häiritud ja gaasikaitse puudulik. See on veel üks põhjus, miks pritsmekaitset tuleb regulaarselt puhastada ja välja vahetada.
Ükski teine protsess ei paku nii stabiilset keevisõmblust kui TIG -keevitus – saavutatakse kvaliteetseim õmbluse kvaliteet ja visuaal. Lisaks on TIG-il lai valik rakendusi: Protsess sobib kõikidele metallidele ja ka õhukestele lehtedele, samuti asendis keevituseks ja juureõmblusteks. Veelgi enam – keevitusel ei tekita šlakki, materjal peaaegu ei deformeeru ja protsess on praktiliselt pritsmeteta. Protsessi eelised ja lai valik rakendusi on selged. Mis on aga mobiilse TIG -seadme hankimisel oluline? Millised on kõige vajalikumad funktsioonid? Järgnevalt viis teemat, mida kaaluda:
1. Erinevad moodused süütamiseks. TIG keevitamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsageduslikku süütamist (HF). See tekitab töödetaili ja elektroodi vahele kaare ilma vajaduseta detaili elektroodiga puudutada. Selleks asetatakse keevituspõleti mõni millimeeter detaili kohale. Kui seejärel vajutatakse keevituspõleti päästikut, süttib kaar. Alternatiivina on soovitatav kontaktsüüde: kaar süttib, kui elektrood puudutab detaili. Siiski on oht, et keevisvann saastub volframelektroodist irduva materjaliga. See on tõsine puudus, eriti vastutusrikastel keevitusülesannetel, näiteks editsiinitehnoloogias. Touch HF on parim viis süütamise hõlpsaks ja täpseks paigutamiseks. Keevitaja protseduur on põhimõtteliselt sama, mis kontaktsüüte korral: detaili puudutatakse elektroodiga. Peale selle tõstmist algab eelseadistatud ooteaeg. Seejärel süttib kaar täpselt kohas, kus elektrood puudutas toorikut. Ükski teine moodus ei paku süütamise ajal paremat kontrolli.
Funktsioon Touch HF võimaldab keevituspõleti kasutamist ilma päästikuta ja on äärmiselt kasulik raskesti ligipääsetavate liidete, näiteks väikesemõõduliste torude puhul. Fronius standardvarustuses lülitused, mis võivaldab valida HF ja Touch HF süüte vahel. Seetõttu saab sõltuvalt rakendusest valida optimaalse süütamise.
2. Funktsioon Tacking (TAC). TAC tähistab “koputamist”, mis antud kontekstis on Fronius spetsiaalne detailide sildamisfunktsioon. Kui ühendama peab kaks erinevat komponenti, tuleb need eelnevalt ettevalmistamistavalt fikseerida. TAC funktsiooni korral võngutatakse keevisvanni võngutakse impulssvoolu abil. See hõlbustab komponentide ühendamist ilma servi sulatamata. Kui TAC -i kasutatakse punktkeevitusrežiimis, on alati võimalik saavutada sama suurusega punktid. Keevituskohtade ühtlus muudab järgneva keevitamise eriti lihtsaks. TAC -i teine eelis on see, et antud sildamine võimaldab minimaalset või parimal juhul puuduvat värvimuutust roostevabal materjalil ning säästab ka aega kuni 50% võrreldes tavapärase punktimisega.
3. Voolulangetus funktsioon. Langetusvoolu kasutatakse ainult TIG 4-astmelisel keevitamisel. 4-astmeline tähendab: esimene samm: põleti päästiku vajutamine põhjustab kaare süttimise koos stardivooluga teine samm: päästiku vabastamisel algab keevitusprotsess valitud maksimaalse keevitusvooluga kolmas samm: päästikule uuesti vajutamine hakkab kaare langetamine neljas samm: selle vabastamine lõpetab keevitusprotsessi
Keevitamine 4-astmelises režiimis on keevitaja jaoks ergonoomilisem – ta ei pea põleti päästikut käsitsi pidevalt all hoidma. Langetusvool võimaldab keevitajal vähendada või suurendada põhivoolu (0 kuni 200%, kui põhivool on 100%) vastavalt vajadusele keevitusprotsessi ajal. Täitematerjali vahetamisel keevitusprotsessi ajal on kasulik voolu aeglaselt vähendada või suurendada. Siin aitavad kaks täiendavat viivitusaega “Slope 1” ja “Slope 2”. Kui aga punktist tuleb üle keevitada, on vajalik suurem vool kui seadistatud põhivool. See nõuab suuremat soojusenergiat, sest sulatatava materjali maht on sel hetkel suurem. Funktsioon rakendub, kui surud Froniuse põletil 4-astmelises keevitusel käivituslüliti üles. Lüliti vabastamine taastab keevitusvõimsuse põhivoolule.
4. Toitepinge korrektsioon. Võimsusteguri korrektsioon (PFC – PowerFactorCompensation) võimaldab kompenseerida võrgupinge suurt kõikumist. See võimaldab optimaalselt kontrollida pinge kõikumisi või liiga madalat sisendpinget, nagu näiteks paljude jaotustega kilbi kasutamisel, pikkade toitekaablite puhul või generaatorite kasutamisel ehitusobjektidel. Sõltuvalt keevitussüsteemist suudavad seadmed isegi 30 % väiksema sisendpinge korral oma täieliku luatud väljundvõimsuse edastada. Kui saadaval on näiteks ainult 160 volti, kasutab masin PFC -tehnoloogiat, et säilitada pidev pinge, nii et keevitaja saaks keevitada veel 170 või 210 amprise vooluga. See tähendab, et stabiilse kaare jaoks on alati piisavalt energiat.
5. TIG MultiConnector (TMC).
TIG Multi Connector on universaalne ühendus või teiste sõnadega: standardiseeritud liides. See võimaldab juhtida keevitussüsteemi kaugjuhtimis pultide ja keevituspõletite abil, millel on kõik lisafunktsioonid, näiteks Up/Down funktsioon. Loomulikult pakuvad erinevad TIG-seadmed palju muid võimalusi, alates automaatsest väljalülitamisest kuni gaasitesti funktsioonini. Kõigil TIG -masinatel on üks ühine omadus – võimalus keevitada kattega elektroodidega. Kuna seadmed põhinevad digitaalsel resonantsmuunduril, on mõlema protsessi jaoks saadaval ideaalne väljundkarakteristik. Mis funktsioone peaks teie keevitussüsteem kõigi võimaluste juures täitma? Kas otsite TIG -seadet? Seejärel vaadake Froniuse uut TransTig 170/210-masinat, millel on kõik tänapäevased “kohustuslikud omadused” ja lisaks palju muud.
Ükski teine protsess ei paku nii stabiilset keevisõmblust kui TIG-keevitus, millega saavutatakse kvaliteetseim õmbluse kvaliteet ja visuaal. Lisaks on TIG keevitusel lai valik rakendusi: protsess sobib kõikidele metallidele ja ka õhukestele lehtedele, samuti asendis keevituseks ja juureõmblusteks. Veelgi enam-keevitusel ei teki šlakki, materjal peaaegu ei deformeeru ja protsess on praktiliselt pritsmeteta. Protsessieelised ja lai valik rakendusi on selged. Mis on aga mobiilse TIG-seadme hankimisel oluline? Millised on kõige vajalikumad funktsioonid? Järgnevalt viis teemat, mida kaaluda:
TIG-põleti kompaktsus ja ligipääsetavus
1. Erinevad moodused süütamiseks
TIG keevitamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsageduslikku süütamist (HF). See tekitab töödetaili ja elektroodi vahele kaare ilma vajaduseta detaili elektroodiga puudutada. Selleks asetatakse keevituspõleti mõni millimeeter detaili kohale. Kui seejärel vajutatakse keevituspõleti päästikut, süttib kaar. Alternatiivina on soovitatav kontakt süüde: kaar süttib, kui elektrood puudutab detaili. Siiski on oht, et keevisvann saastub volframelektroodist irduva materjaliga. See on tõsine puudus, eriti vastutusrikastel keevitusülesannetel, näiteks meditsiinitehnoloogias. Touch HF on parim viis süütamise hõlpsaks ja täpseks paigutamiseks. Keevitaja protseduur on põhimõtteliselt sama, mis kontaktsüüte korral: detaili puudutatakse elektroodiga. Peale selle tõstmist algab eelseadistatud ooteaeg. Seejärel süttib kaar täpselt kohas, kus elektrood puudutas toorikut. Ükski teine moodus ei paku süütamise ajal paremat kontrolli.
Touch HF süütamine
Funktsioon Touch HF võimaldab keevituspõleti kasutamist ilma päästikuta ja on äärmiselt kasulik raskesti ligipääsetavate liidete, näiteks väikesemõõduliste torude puhul. Fronius standardvarustuses lülitused, mis võimaldab valida HF ja Touch HF süüte vahel. Seetõttu saab sõltuvalt rakendusest valida optimaalse süütamise.
2. Funktsioon Tacking (TAC)
TAC tähistab “koputamist”, mis antud kontekstis on Fronius spetsiaalne detailide sildamisfunktsioon. Kui ühendama peab kaks erinevat komponenti, tuleb need eelnevalt ettevalmistamistavalt fikseerida. TAC funktsiooni korral võngutatakse keevisvanni võngutakse impulssvoolu abil. See hõlbustab komponentide ühendamist ilma servi sulatamata. Kui TAC-i kasutatakse punktkeevitusrežiimis, on alati võimalik saavutada sama suurusega punktid. Keevituskohtade ühtlus muudab järgneva keevitamise eriti lihtsaks. TAC-i teine eelis on see, et antud sildamine võimaldab minimaalset või parimal juhul puuduvat värvimuutust roostevabal materjalil ning säästab ka aega kuni 50% võrreldes tavapärase punktimisega.
TAC režiimis keevitatud punktid
3. Voolulangetuse funktsioon
Langetusvoolu kasutatakse ainult TIG 4-astmelisel keevitamisel.
4-astmeline režiim:
esimene samm: põleti päästiku vajutamine põhjustab kaare süttimise koos stardivooluga;
teine samm: päästiku vabastamisel algab keevitusprotsess valitud maksimaalse keevitusvooluga;
kolmas samm: päästikule uuesti vajutamine hakkab kaare langetamine;
neljas samm: selle vabastamine lõpetab keevitusprotsessi.
Keevitamine 4-astmelises režiimis on keevitaja jaoks ergonoomilisem-ta ei pea põleti päästikut käsitsi pidevalt all hoidma. Langetusvool võimaldab keevitajal vähendada või suurendada põhivoolu (0 kuni200%, kui põhivool on 100%) vastavalt vajadusele keevitusprotsessi ajal. Täitematerjali vahetamisel keevitusprotsessi ajal on kasulik voolu aeglaselt vähendada või suurendada. Siin aitavad kaks täiendavat viivitusaega “Slope 1” ja“Slope 2”. Kui aga punktist tuleb üle keevitada, on vajalik suurem vool kui seadistatud põhivool. See nõuab suuremat soojusenergiat, sest sulatatava materjalimaht on sel hetkel suurem. Funktsioon rakendub, kui surud Froniuse põletil 4-astmelises keevitusel käivituslüliti üles. Lüliti vabastamine taastab keevitusvõimsuse põhivoolule.
4. Toitepinge korrektsioon
Võimsusteguri korrektsioon (PFC-PowerFactorCompensation) võimaldab kompenseerida võrgupinge suurt kõikumist. See võimaldab optimaalselt kontrollida pinge kõikumisi või liiga madala tsisendpinget, nagu näiteks paljude jaotustega kilbi kasutamisel, pikkade toitekaablite puhul või generaatorite kasutamisel ehitusobjektidel. Sõltuvalt keevitussüsteemist suudavad seadmed isegi 30 % väiksema sisendpinge korral oma täieliku lubatud väljundvõimsuse edastada. Kui saadaval on näiteks ainult 160 volti, kasutab masin PFC-tehnoloogiat, et säilitada pidev pinge, nii et keevitaja saaks keevitada veel 170 või 210 amprise vooluga. See tähendab, et stabiilse kaare jaoks on alati piisavalt energiat.
5. TIG MultiConnector (TMC)
TIG Multi Connector on universaalne ühendus või teiste sõnadega: standardiseeritud liides. See võimaldab juhtida keevitussüsteemi kaugjuhtimispultide ja keevituspõletite abil, millel on kõik lisafunktsioonid, näiteks Up/Down funktsioon.
Loomulikult pakuvad erinevad TIG- seadmed palju muid võimalusi, alates automaatsest väljalülitamisest kuni gaasitesti funktsioonini. Kõigil TIG -masinatel on üks ühine omadus-võimalus keevitada kattega elektroodidega. Kuna seadmed põhinevad digitaalsel resonantsmuunduril, on mõlema protsessi jaoks saadaval ideaalne väljundkarakteristik. Mis funktsioone peaks teie keevitussüsteem kõigi võimaluste juures täitma? Kas otsite TIG-seadet? Seejärel vaadake Froniuse uut TransTig 170/210-masinat, millel on kõik tänapäevased “kohustuslikud omadused” ja lisaks palju muud.
Weldexpert.ee kasutab küpsiseid, et tagada parim kasutusmugavus ja vaikimisi valikud korduval kasutamisel. Kui vajutad "Nõustu", oled teadlik ja nõustud kõikide küpsiste kasutamisega.
See veebileht kasutab küpsiseid, et muuta lehel navigeerimine võimalikult mugavaks. Küpsised on jagatud hädavajalikeks ja soovituslikeks. Me võime kasutada lisaks kolmanda osapoole küpsised, mis aitavad meil analüüsida ja parendada antud veebilehte ja kasutuskogemust. Need küpsised lubatakse ainult kasutaja nõusolekul. Küpsiseid on võimalik keelata, kuid see võib tuua kaasa kasutuskogemuse halvenemise.
Hädavajalikud küpsised on olulised veebilehe korrektseks toimimiseks. See kategooria sisaldab ainult küpsiseid, mis tagavad baasfunktsionaalsuse ja turvalisusfunktsioonid. Need küpsised ei talleta personaalset informatsiooni.
Antud küpsised ei ole hädavajalikud veebilehe toimimiseks ja kasuvad kasutajapõhiseid andmeid analüütikaks, personaalseteks reklaamideks ja muudeks sarnasteks tegevusteks. Nende küpsiste kasutamiseks peab veebilehe külastaja andma oma nõusoleku.
